ID-kaardi saamislugu

Esimesed ideed uue põlvkonna elektroonsete isikutunnistuste kasutuselevõtuks tekkisid Küberneetika Instutuudis aastatel 1994-1995. Sel ajal pandi kokku mitmeid dokumente ning kirjutati artikleid. Kuna tehnoloogia polnud veel küps (RSA-põhised kaardid puudusid) ning ühiskondlikut valmisolekut polnud, siis riigipoolne toetus projektile hääbus, mistõttu vaibus ka vastavasisuline tegevus.

Praeguse Eesti ID-kaardi arenduse alguseks tuleb pidada 1997. aastat, mil KMA sisemistes ringkondades algatati mõttearendus tulevase isikutunnistuse vormist. Sama aasta lõpul esitasid Tarvi Martens ja Ahto Buldas (Küberneetika AS) ning Jaan Priisalu (Hansapank) KMA-le ja Informaatikakeskusele projektikavandi ID-kaardi kasutuselevõtuks, mis nägi ette vähemalt 15-kuulist ettevalmistusaega.

1998. aasta alul toodi idee laiema avalikkuse ette ning sellest ajast peale on ID-kaardi areng läbinud mitmeid komisjone ja muid töövorme. Toonase siseministri nõuniku Tõnu Liik'i eestvendamisel kohtusid mitmed erasektori esindajad 10. märtsil 1998. 11. mail 1998. moodustati siseministri käskkirjaga "identifitseerimiskaardi ja selle tehnilise spetsifikatsiooni väljatöötamise komisjon", mis koosnes enamjaolt avaliku sektori esndajatest mitmetest ametkondadest ning ka mõnest erasektori esindajast. Komisjoni juhtis KMA peadirektori asetäitja Kaja Kuivjõgi. Komisjoni töö tulemusena valmisid tellimustöödena üllitised :

• "ID-kaardi lähteuuring" (AS Aprote), kus süstematiseeriti ID-kaardist huvitatud osapoolte nõudeid
• "Ülevaade kiipkaardi standarditest profiilidest ja tehnoloogiast" (Küberneetika AS), kus koostati ülevaade kiipkaardinduse state-of-art'ist ehk maailmas saadaolevast uusimast tehnoloogiast.
  Nimetatud komisjon käsitles oma 6. juuli 1998. a. istungil ka ideed asutada ID-kaardi teemaline sihtasutus, mille kaudu kaasata erasektori finantse, kuid selle arutlus lükati edasi. Komisjoni tööd esitleti 1999. aasta algul avalikul seminaril Rahvusraamatukogus, sellega oli selle komisjoni töö ka lõpetatud.

Järgmisena moodustas 11. märtsil 1999.a. Eesti Informaatikakeskkus oma käskkirjaga "ID-kaardi töörühma" (TK4-ID) Tarvi Martensi (AS Küberneetika) juhtimisel, kus osalesid ka pankade esindajad, KMA, ID Süsteemide AS ning Informaatikakeskus. Töörühm oli orienteeritud ID-kaardi alaste pilootprojektide läbiviimisele, standardiseerimisele ning pidi olema nõuandev ekspertkogu ID-kaardi küsimustes. Töörühma eestvedamisel viidi läbi identimiskaartide-alaste rahvusvaheliste standardite ekspertiis, koostati rakendusjuhised ID-kaardi pilootprojektide läbiviimiseks ning astuti esimesed sammud Eesti ID-kaardi profiili koostamiseks. Töörühma abil viidi 1999.a. sügisel/talvel läbi ka ID-kaardi pilootprojekt kolmes Siseministeeriumi allasutuses (KMA, Politsei, Piirivalve).

ID-kaardi projekti esialgses arengufaasis oli tegu kahe erineva projektiga. Tehnoloogiaringkondades uuriti elektroonilise isikutunnistuse rakendusvõimalusi esmajoones digitaalallkirjastamisel, kuid ka elektroonilisel isikutuvastamisel ja muudes rakendustes. Teisalt oli riigil seisukoht, et passide asemele vajatakse uut tüüpi mugavamat isikutunnistust. Need kaks suunda on väljendatud ka kahes seaduses ning otsus, et ID-kaart ühendab endas uut tüüpi isikutunnistuse ja kohustusliku elektroonilise identiteedi, sündis alles projekti lõppfaasis.

Viimati uuendatud: 22.03.2007