Arvutikaitse 2009

23.05.2006 allkirjastasid sihtasutuse Vaata Maailma peamised partnerid ning Eesti riigi esindajana Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kantsler IT Kolledžis koostööleppe "Arvutikaitse 2009" (PDF), mille eesmärk on kujundada Eestist aastaks 2009 maailma turvalisima infoühiskonnaga riik.

Selle leppe eesmärgiks oli, et ID-kaart ja Mobiil-ID saavad 2009. aastaks peamisteks isikutuvastusvahenditeks internetis, tõstmaks e-teenuste turvalisust. Kui 2006. aastal oli ID-kaardi elektroonseid kasutajaid napilt 20 tuhat, siis 2009. aastal saab neid selle projekti abil olema 400 tuhat kuni 600 tuhat.

Koostööleppe alusel finantseerisid Vaata Maailma partnerid EMT, SEB, Elion ja Hansapank algatust "Arvutikaitse 2009" järgmise kolme aasta jooksul kogumahus kuni 60 miljonit krooni.

Strateegia

Sihtasutus Vaata Maailma ja AS Sertifitseerimiskeskus on koostanud ühisstrateegia ID-kaardi ja teiste avaliku võtme infrastruktuuri (Public Key Infrastructure ehk PKI) ning tugeva krüptograafia lahendustel põhinevate rakenduste, näiteks Mobiil-ID, massiliseks juurutamiseks ning arendamiseks. Strateegia kirjeldab samme ja tegevusi, mis on vajalikud selleks, et ID-kaardi ja Mobiil-ID'ga saaks Eestis tarbida kõige erinevamaid avaliku ja erasektori teenuseid.

Mitmed osapooled (avalik sektor RISO jt näol, Vaata Maailma jt) on hetkel läbi viimas mitmesuguseid erinevaid infoühiskonna projekte, mis omavahel seotud on. ID-kaart ja Mobiil-ID haakuvad enamikuga neist, kuid neid ei saa vaadelda pelgalt Interneti kaudu pakutavate teenuste alaosana, sest nad annavad olulist lisaväärtust ka teenustest väljaspool. ID-kaardi ja Mobiil-ID pakutav elektrooniline identiteet on kasutatav kõige erinevamates suhetes, sealhulgas näiteks eraisikute vahelised lepingulised suhted, mis ei haaku ja ei peagi haakuma hetkel pakutavate ja väljatöötatavate mastaapsete tervikteenustega.

Strateegia loetleb kuus valdkonda, milles tuleb töötada, määrates ära eesmärgid, mõõtmiskriteeriumid ja edasised tegevused paari aasta perspektiivis. Alljärgnevalt kõige selle lühikokkuvõte.

Tehnoloogia

ID-kaardi tehnoloogilise vaate puhul on peamised järgmised kolm suunda.

  • ID-kaardid. Kaartide väljastuse hulk, mis on kriitiline teenuste kasutajate hulga tagamiseks. Kui inimestel pole kaarte, pole mõtet ka nende jaoks teenuseid pakkuda.
  • Kaardilugejad. Kõikvõimalikud arvutitöökohad (töö, kodu, kool, AIP) peavad olema varustatud kaardilugejatega, muidu pole võimalik teenuseid kasutada. Tagatud peab olema kaardilugejate kättesaadavus ja mõistlik hinnatase.
  • Tehnoloogiline baas. Olemas peavad olema komponendid, mille abil saavad IT-arendajad luua kaardile rakendusi. Esimene versioon sellest baasist on DigiDoci näol olemas. Sellega saab juba väga palju teha, kuid kindlasti areneb see veel edasi.

Tunnetus

ID-kaardil ja Mobiil-ID'l on olemas ka tunnetuslik pool - kuidas neid tajuvad kasutajad, teenusepakkujad, süsteemiarendajad. Tehnoloogia võib olla olemas, kuid kui pole soovi, tahtmist, võimalust või oskusi seda kasutusele võtta, on töö läinud tühja. Oluline osa seondub siin just mõistmisega, kuidas on ID-kaardist ja Mobiil-ID'st kasu erinevates igapäevastes tööprotsessides.

  • IT-firmad. Peavad tundma ID-kaardi ja Mobiil-ID võimalusi, oskama klientidele soovitada digiallkirjastamise ja autentimise lahendusi.
  • Rakendused. Peab olema soov erinevate teenusepakkujate puhul nii era- kui avalikus sektoris pakkuda oma teenuseid ID-kaardi ja Mobiil-ID abil, kuna see on kasulik nii teenusepakkujale kui kasutajale.
  • Kasutajad. Tavalisel kasutajal peab olema usaldus kogu süsteemi ja infrastruktuuri vastu ning soov ID-kaardi ja Mobiil-ID abil oma igapäevaseid asju mugavalt ja odavalt ajada.

KÜSI ABI

Kui sa ei leidnud oma küsimusele vastust, kirjuta meie meeskonnale.



  • Vaata juhendit
  • Hinda oma arvutikasutusoskust, et saaksime anda paremaid juhiseid

         

  • Kontroll ebaõnnestus

Kuidas saame artiklit parandada, et sellest rohkem abi oleks?
Saada Sulge