Seadused ja regulatsioonid

ID-kaardiga on seotud kaks seadust, mis väljendavad kaht töösuunda ID-kaardi idee väljatöötamisel ja juurutamisel. Isikuttõendavate dokumentide seadus määratleb isikutunnistuse olemuse ja üldnõuded, digitaalallkirja seadus aga kirjeldab ID-kaardi digitaalse osaga seotud nõudeid, mõisteid ja teenuseid.

Isikuttõendavate dokumentide seadus (IDS) võeti vastu 15. veebruaril 1999 ja jõustus 1. jaanuaril 2000. Seadus nägi ette kohustusliku isikutunnistuse kõigile Eesti kodanikele ja püsivalt Eestis elavatele välismaalastele alates 1. jaanuarist 2002.

Isikutunnistuse väljaandmise ja sellel olevate andmetega seonduvad veel mõned valitsuse määrused:

  • "Isikutunnistuse, elamisloakaardi, digitaalse isikutunnistuse, Eesti kodaniku passi, meremehe teenistusraamatu, välismaalase passi, ajutise reisidokumendi, pagulase reisidokumendi või meresõidutunnistuse väljaandmise taotlemisel esitatavate tõendite ja andmete loetelu ning väljaandmise tähtajad" (loe siit)
  • "Isikutunnistuse vormi ja tehnilise kirjelduse ning isikutunnistusele kantavate andmete loetelu kehtestamine ja isikutunnistusele kantavate digitaalsete andmete kehtivusaja määramine" (loe siit)
  • "Digitaalse isikutunnistuse vormi, tehnilise kirjelduse ja digitaalsele isikutunnistusele kantavate andmete loetelu kehtestamine" (loe siit)

Töö digitaalallkirja seaduse (DAS) kallal algas juba 1997. aasta märtsis, mil Informaatikakeskuse juurde moodustati vastav töörühm. Töö kestis küllalt kaua, nii et Riigikogu võttis seaduse vastu alles 9. märtsil 2001. a.

DAS nägi ette Sertifitseerimise Riikliku Registri (SRR) moodustamise Teede- ja Sideministeeriumi haldusalas käivitustähtajaga 15. detsember 2000. a. Sideameti peetav SRR "avas uksed" 2001. aasta veebruaris.

ID-kaardil olevate sertifikaatidega seonduvad veel Sertifitseerimiskeskuse tööd reguleerivad sertifitseerimispõhimõtted ja poliitikad.

Euroopa Liidus on vastu võetud direktiiv 1999/93/EC "On a Community framework for electronic signatures", mis määratleb ära nõuded digitaalallkirjale ja sertifitseerimisteenuse pakkujatele. Direktiivis on kirjeldatud mitu sertifitseerimise ja digitaalallkirjade kategooriat. ID-kaart, Sertifitseerimiskeskuse sertifitseerimisteenus ja ID-kaardi abil antud digitaalallkirjad vastavad direktiivi kategooriatele, millele esitatakse kõige rangemad nõuded (advanced electronic signature, secure-signature-creation device, qualified certificate, certification-service-provider issuing qualified certificates).

15. juulil 2003 publitseeris Euroopa Komisjon Offical Journalis aktsepteeritud digiallkirja seadmete standardite numbrid.


KÜSI ABI

Kui sa ei leidnud oma küsimusele vastust, kirjuta meie meeskonnale.



  • Vaata juhendit
  • Hinda oma arvutikasutusoskust, et saaksime anda paremaid juhiseid

         

  • Kontroll ebaõnnestus

Kuidas saame artiklit parandada, et sellest rohkem abi oleks?
Saada Sulge