eIDAS (inglise keeles electronic IDentification, Authentication and trust Services) on Euroopa Liidus kehtiv e-identimise ja e-tehingute määrus, mis võeti vastu 23. juulil 2014. aastal Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Parlamendi poolt.
eIDAS määruse eesmärk on lihtsustada rahvusvahelist digiteenuste kasutamist: kui kõikidele teenusepakkujatele ning avalikele asutustele kehtivad ühesugused nõuded, toimimisalused ja põhimõtted, on võimalik tagada usaldusteenuste võrreldavus.
Eestikeelsena kannab määrus pikka nime: „e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ“.
Mida tasub teada eIDAS määrusest ja digiallkirjadest:
Vastavalt määrusele peavad alates 1. juulist 2016 Euroopa Liidu riikide e-allkirju tunnustama kõik Eesti riigi- ja omavalitsusasutused ning need eraettevõtted, kes osutavad avalikku teenust. Sarnaselt peavad Eesti kodanike antud digiallkirju aktsepteerima ka teiste ELi liikmesriikide avaliku sektori asutused. Aktsepteerima peab neid ELi riikide kodanike e-allkirju, mis on samaväärsed riigisiseselt kasutatavate e-allkirjadega.
Kõik elektroonilised allkirjad ei ole omakäelise allkirjaga võrdsed ehk digiallkirjad. Loe lähemalt, millised on elektrooniliste allkirjade tasemed ning mis eristab erinevaid digiallkirjaformaate ddoc ja asice.
eIDAS määrusega seatud nõuded autentimise tagatistasemetele.
