e-Eesti

Eesti on maailmas tuntud kui e-riik: meil on digiallkirjastamine ja e-teenused, e-valitsus ja Digilugu, e-kool ning e-hääletamine jpm. Siit rubriigist leiadki inimkeelest taustainfot erinevate Eesti digitaalsete lahenduste kohta.

Viimati värskendatud artiklid

  • Firefoxi veebilehitseja uus versioon võib häirida ID-kaardi kasutamist ühiskasutatavas arvutis

    Sel suvel avalikustatakse Firefoxi veebilehitseja uus versioon 90. Riigi infosüsteemi ameti testid näitavad, et Windowsi operatsioonisüsteemiga arvutites tekib selle versiooniga probleeme, kui soovitakse e-teenustesse siseneda mitme ID-kaardiga. RIA on testinud ID-tarkvara uue Firefoxi erinevate beetaversioonidega.…

  • Web eID arendusversiooni (1.0.0-RC2)

    Anname teada, et avalikustasime uue Web eID arendusversiooni (1.0.0-RC2) ning ootame selle piloteerijaid. Lisaks muutsime ka Web eID avalikustamise ajakava. Web eID komponendid on planeeritud lisada 2021 sügisel avalikustatavasse ID-tarkvara paigalduspaketti. Täpsema informatsiooni uuendatud ajakava…

Usaldusteenused

Usaldusteenused: ajatempliteenus

Ajatempliteenus võimaldab tõendada, et kindlal ajahetkel eksisteerisid kindlad andmed. Eestis on ajatempliteenuse pakkujaid kaks, lisaks vahendab avaliku ülesande täitjatele ajatempliteenust RIA.

Usaldusteenused: millega tegu?

Usaldusteenus on elektrooniline teenus, mis aitab erinevatel osapooltel siduvaid otsuseid teha. Täpsed nõuded ja tingimused igale usaldusteenusele ja allkirjastamise ning tembeldamise aspektidele määratleb eIDAS.

Usaldusteenused: kehtivuskinnitusteenus ja OCSP

Kehtivuskinnitusteenuse ehk OCSP (Online Certificate Status Protocol) eesmärk on võimaldada sertifikaatide staatuse päringud reaalajas.

eIDAS ehk e-identimise ja e-tehingute määrus

eIDAS (inglise keeles electronic IDentification, Authentication and trust Services) on Euroopa Liidus kehtiv e-identimise ja e-tehingute määrus, mille eesmärk on lihtsustada piiriülest e-teenuste kasutamist.

Usaldusteenused: autentimisteenused

Riigi Infosüsteemi Amet (RIA) osutab avalikule sektorile ja avalike teenuse pakkujatele keskset autentimisteenust, mis võimaldab e-teenuse omanikel erinevate isikutuvastusvahendite abil autentida nii siseriiklikke kui ka piiriüleseid kasutajaid.

Riigi allkirjastamisteenus ja DigiDocService

DigiDoc Service veebiteenuse osutamine lõppeb 2020 oktoobris.

Eesti.ee

@eesti.ee e-posti suunamine ja suunamiste vaatamine DigiDoc4 kliendiga

DigiDoc4 kliendiga saad seadistada oma @eesti.ee e-posti aadressi suunamist ainult siis, kui sul pole kehtivat @eesti.ee e-posti suunamist seadistatud. Kui sul on @eesti.ee suunamine seadistatud ja kehtiv, saad DigiDoc4 kliendiga vaadata, millistele aadressidele sinu e-post…

Riigiportaal eesti.ee

Kogu sind puudutav info on eesti.ee veebikeskkonnas mugavateks ja loogilisteks teemadeks jaotatud. Nii jõuad sa kiiresti ja mugavalt õige infoni.

Digiallkirjastamine

ID-kaardi sertifikaatide kehtivus

Oma ID-kaardi sertifikaatide kehtivust näete DigiDoc4 avamisel. Ilma kehtivate sertifikaatideta ei saa ID-kaarti elektrooniliste toimingute tegemiseks kasutada, näiteks ei saa sa sisse logida panka ega digiallkirjastada dokumente!

Kas juriidiliselt kehtivat digitaalallkirja on võimalik anda ka teiste programmide abil?

Mitmed programmid (Microsoft Word, Open Office, Adobe Acrobat, Thunderbird) pakuvad digitaalallkirjastamise/signeerimise võimalust. Paraku ei pruugi need allkirjad olla Eesti mõistes käsitsi kirjutatud allkirjaga võrdsed, kui nende allkirjastamiseks ei ole kasutatud ajatempliteenust. Digitaalallkiri on E-identimise ja…

Digitaalne allkirjastamine ja elektroonilised allkirjad

Eestis tähistab mõiste „digitaalne allkiri“ (ehk digiallkiri, digiallkirjastamine jm) ainult sellist signeerimisviisi, mis on seaduslikult kehtiv ning juriidiliselt võrdne omakäelise allkirjaga.

Digiallkirja andmise aeg

Laura Kask ja Kristiina Laanest on kirjutanud teadusartikli „Elektroonilise allkirjastamise aja tuvastamine: õiguslikud nõuded ja tehnilised võimalused“, mis avaldati Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ajakirja Juridica numbris 4/2020.

Mis vahe on .bdoc ja .asice laiendiga digiallkirjastatud dokumentidel?

Eestis kasutatakse digitaalallkirjade puhul BDOC formaati ja selle kahte alamformaati, mille tunned ära faililaienditest .bdoc ja .asice.

Üldine

e-hääletamine ja e-valimised

Kas teadsid näiteks, et Eesti on esimene riik maailmas, kus võeti üleriigilisel valimistel kasutusele e-hääletamine?

Eestis elav välismaalane ja tema dokumendid

Alates 2011. aastast peab kõigil Eestis alaliselt elavatel välismaalastel olema kas ID-kaart või elamisloakaart.

Küberturvalisus

Internetipõhises maailmas ei ole riigipiiridel kaitsvat rolli: küberkurjategijaid ei saa „riiki sisenemast“ takistada ning sihtriigi seadusandlusest on vähe abi, kui pahategija oma kodust väljunudki pole. Just seetõttu ongi küberturvalisusest saanud riikliku sise- ja välisjulgeoleku lahutamatu osa. Eestis korraldab küberjulgeoleku poliitika…

Digitaalsed dokumendid: ID-kaart, digi-ID, elamisloakaart ja e-residendi digi-ID

Digitaalsed dokumendid (ID-kaart, digi-ID, e-residendi digi-ID jne) võimaldavad tuvastada kasutaja isikut elektroonilistes kanalites.