Eesti on maailmas tuntud kui e-riik: meil on digiallkirjastamine ja e-teenused, e-valitsus ja Digilugu, e-kool ning e-hääletamine jpm. Siit rubriigist leiadki inimkeelest taustainfot erinevate Eesti digitaalsete lahenduste kohta.
Anname teada, et avalikustasime uue Web eID arendusversiooni (1.0.0-RC2) ning ootame selle piloteerijaid. Lisaks muutsime ka Web eID avalikustamise ajakava. Web eID komponendid on planeeritud lisada 2021 sügisel avalikustatavasse ID-tarkvara paigalduspaketti. Täpsema informatsiooni uuendatud ajakava…
Ajatempliteenus võimaldab tõendada, et kindlal ajahetkel eksisteerisid kindlad andmed. Eestis on ajatempliteenuse pakkujaid kaks, lisaks vahendab avaliku ülesande täitjatele ajatempliteenust RIA.
Usaldusteenus on elektrooniline teenus, mis aitab erinevatel osapooltel siduvaid otsuseid teha. Täpsed nõuded ja tingimused igale usaldusteenusele ja allkirjastamise ning tembeldamise aspektidele määratleb eIDAS.
Riigi Infosüsteemi Amet (RIA) osutab avalikule sektorile ja avalike teenuse pakkujatele keskset autentimisteenust, mis võimaldab e-teenuse omanikel erinevate isikutuvastusvahendite abil autentida nii siseriiklikke kui ka piiriüleseid kasutajaid.
eIDAS (inglise keeles electronic IDentification, Authentication and trust Services) on Euroopa Liidus kehtiv e-identimise ja e-tehingute määrus, mille eesmärk on lihtsustada piiriülest e-teenuste kasutamist.
Kehtivuskinnitusteenuse ehk OCSP (Online Certificate Status Protocol) eesmärk on võimaldada sertifikaatide staatuse päringud reaalajas.
DigiDoc Service veebiteenuse osutamine lõppeb 2020 oktoobris.
Kogu sind puudutav info on eesti.ee veebikeskkonnas mugavateks ja loogilisteks teemadeks jaotatud. Nii jõuad sa kiiresti ja mugavalt õige infoni.
Eestis tähistab mõiste „digitaalne allkiri“ (ehk digiallkiri, digiallkirjastamine jm) ainult sellist signeerimisviisi, mis on seaduslikult kehtiv ning juriidiliselt võrdne omakäelise allkirjaga.
Oma ID-kaardi sertifikaatide kehtivust näete DigiDoc4 avamisel. Ilma kehtivate sertifikaatideta ei saa ID-kaarti elektrooniliste toimingute tegemiseks kasutada, näiteks ei saa sa sisse logida panka ega digiallkirjastada dokumente!
Mitmed programmid (Microsoft Word, Open Office, Adobe Acrobat, Thunderbird) pakuvad digitaalallkirjastamise/signeerimise võimalust. Paraku ei pruugi need allkirjad olla Eesti mõistes käsitsi kirjutatud allkirjaga võrdsed, kui nende allkirjastamiseks ei ole kasutatud ajatempliteenust. Digitaalallkiri on E-identimise ja…
Laura Kask ja Kristiina Laanest on kirjutanud teadusartikli „Elektroonilise allkirjastamise aja tuvastamine: õiguslikud nõuded ja tehnilised võimalused“, mis avaldati Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ajakirja Juridica numbris 4/2020.
Internetipõhises maailmas ei ole riigipiiridel kaitsvat rolli: küberkurjategijaid ei saa „riiki sisenemast“ takistada ning sihtriigi seadusandlusest on vähe abi, kui pahategija oma kodust väljunudki pole. Just seetõttu ongi küberturvalisusest saanud riikliku sise- ja välisjulgeoleku lahutamatu osa. Eestis korraldab küberjulgeoleku poliitika…
Kas teadsid näiteks, et Eesti on esimene riik maailmas, kus võeti üleriigilisel valimistel kasutusele e-hääletamine?
Alates 2011. aastast peab kõigil Eestis alaliselt elavatel välismaalastel olema kas ID-kaart või elamisloakaart.
Digitaalsed dokumendid (ID-kaart, digi-ID, e-residendi digi-ID jne) võimaldavad tuvastada kasutaja isikut elektroonilistes kanalites.
