e-hääletamine ja e-valimised

Eesti on oma digivõimaluste poolest üsna unikaalne ning eestlased kuuluvad kindlasti maailma altimate e-teenuste kasutajate hulka. Vahel võib tunduda lausa üllatav, et kõik see, mis Eestis tänapäeval elementaarne tundub, on mujal maailmas alles tulevikumuusika.  

Üheks selliseks võimaluseks on e-valimised ehk võimalus elektrooniliselt hääletada ilma kodust lahkumata või, vastupidi, teha seda teisest maailma otsast – kasvõi rannaliivalt või suusahüppetornist. Kas teadsid näiteks, et Eesti on esimene riik maailmas, kus võeti üleriigilisel valimistel kasutusele e-hääletamine? 

Eestis saab elektrooniliselt oma hääle anda aastast 2005 – ent kui toona jäi e-hääletajate osakaal alla 2%, siis 2019. aasta Riigikogu valimistel oli e-hääletajate osakaal juba 43,8% ning peaks lähiaastatel moodustama enamiku antud häältest.  

Kuidas elektrooniline hääletamine toimub? 

Elektrooniline hääletamine ehk e-hääletamine toimub eelhääletamise perioodil ning algab kümnendal päeval enne valimispäeva kell 09:00 ning lõpeb neljandal päeval enne valimispäeva kell 18:00. Oma hääle võib anda ööpäevringselt. Valijarakendus avaldatakse vahetult enne e-hääletamise algust valimiste veebis. Sealt leiab ka täpsed juhised hääletamiseks.  

E-hääletamiseks on sul vaja kas mobiil-IDd või ID-kaarti ja arvutit, milles on ID-kaardi kasutamiseks vajalik ID-tarkvara; seda, et mobiil-ID või ID-kaardi sertifikaadid kehtiksid ning PIN1- ja PIN2-koode.  

Hääletamise protsess on väga lihtne: sul tuleb valimiste veebilehelt viidatud e-hääletamise rakendusse sisse logida (PIN1-abil) ja seejärel pakutakse sulle juba võimalust kandidaatidega tutvuda. Valijakaarti vaja pole ja e-hääletamise veebikeskkond pakub sulle automaatselt ainult sinu valimisringkonna kandidaate. Kandidaadid on ekraanil grupeeritud erakondade kaupa – klõpsa julgelt ringi ning tutvu võimalustega. Ära karda, et kogemata „Valin“ nupul vajutades võiksid oma hääle valesse kohta saata: hääletamiseks tuleb sul oma valik eraldi ekraanivaates veelkord üle kinnitada ning PIN2-koodi abil digiallkirjastada. Kuni sa ei ole PIN2-koodi sisestanud, ei ole sinu häält ühelegi kandidaadile antud!  

E-hääletamise tulemused tehakse teatavaks valimispäeva õhtul: e-häälte lugemise protsess on avalik ning kohal on nii vaatlejad kui Vabariigi Valimiskomisjoni liikmed.  

Mis teeb Eesti e-hääletuse eriliseks? 

Elektroonilist hääletamist kasutatakse enamikes suurriikides – ent üldjuhul on tegu statsionaarsete hääletuspunktidega (nn. kioskid), kuhu tuleb füüsiliselt kohale minna.  

Eesti e-hääletamine on internetipõhine ja asukohast sõltumatu: piisab, kui sul ID-kaardi või mobiil-ID kasutusvõimalus ja oledki hääletamiseks valmis!  

Just selle pärast võib tekstides, kus võrreldakse Eesti ja muu maailma elektroonilisi lahendusi, kohata ka eristusi i-hääletamine ja e-hääletamine: i ehk internetipõhine (eestlastele tuttav e-hääletuse vorm) ja e ehk kõik elektroonilised (statsionaarsed või mitte) viisid.  

Tavapärasest hääletamisest eristab e-hääletamist aga seegi, et e-valijal on võimalus oma meelt muuta: näiteks võib ta eelhääletamise ajal hääletada täpselt nii mitu korda, kui soovib. Arvesse läheb neist häältest ainult viimati antu! Juhul, kui eelhääletaja annab oma hääle lisaks elektroonilistele kanalitele ka hääletamissedeliga valimisjaoskonnas, tühistatakse tema eelnevalt antud e-hääled ning kehtib ainult pabersedeliga antud hääl (ja seda enam muuta ei saa).  

Lisainfo: 

Loe e-hääletamise kohta põhjalikumalt valimised.ee veebilehelt. 

E-valimiste tehnilise külje ja turvalisuse kohta saad rohkem teada RIA blogist.