AS Sertifitseerimiskeskus teatab, et eraisikuil, kes allkirjastavad internetipangas maksekorraldusi ID-kaardiga või Mobiil-ID-ga, ei ole selleks tarvis sõlmida eraldi kehtivuskinnitusteenuse lepingut.
Juriidiliselt kehtiv digiallkiri koosneb teatavasti digiallkirjastatud dokumendist ning signeeritud kinnitusest allkirjastaja sertifikaadi kehtivuse ja dokumendi olemasolu kohta selle allkirjastamise ajal. Viimase lisab digiallkirjastatud dokumendile Sertifitseerimiskeskus, võttes endale sellega vastutuse digitaalallkirja õigsuse eest. Sertifitseerimiskeskuse vastutuse piirmäär digiallkirja võimalikust võltsimisest tuleneva majandusliku kahju korral on kuni 5 miljonit krooni.
Sertifitseerimiskeskus peab ülal ka digiallkirja andmiseks ja kontrollimiseks tarvilikku infrastruktuuri – servereid, andmebaase, turvalogi, tarkvara, jälgib vajalike turvaprotseduuride täitmist ning tagab teenuse kättesaadavuse ülemaailmselt 24 tundi ööpäevas, 7 päeva nädalas.
“Me ei ole küll võimelised finantseerima asutuste ja ettevõtete digibürokraatia kulusid, küll aga soovime ja oleme võtnud endale missiooniks, et eraisikust ID-kaardi omanik peab saama tasuta teenust,” ütles Sertifitseerimiskeskuse müügijuht Andres Kuut.
Sertifitseerimiskeskus lähtub sealjuures nii teenuse kuluarvutustest kui ka statistikast, mille kohaselt inimese tavakohane digiallkirjastamisvajadus on maksimaalselt 10 korda aastas. Vajadustel enamaks kui 10 allkirja kuus, on otstarbekas juba sõlmida teenuse tarbimiseks leping, mis annab ka märksa parema kasutusmugavuse ja garantiid teenuse tarbimisel.
“Tahaksin rõhutada, et nn 10 allkirja piirang puudutab vaid neid, kes allkirjastavad dokumente oma arvutis DigiDoc kliendi tarkvaraga. Erinevates veebiteenustes allkirjastamist, sealhulgas pangaülekannete allkirjastamist, see limiit ei puuduta,” lisas Andres Kuut.
Lisainfo ja küsimused:
Andres Kuut
610 1892
[email protected]
