Soovitatavad andmefaili formaadid digiallkirjastamisel

Digiallkirjastamiseks sobivad tänapäeval pea kõik failiformaadid. Infosüsteemilt infosüsteemile mõeldud digiallkirjastatud dokumentidele piiranguid ei kehtigi, ent kui allkirjastatud dokumendi adressaadiks on lõppkasutaja, võiks failiformaatide valikul arvestada järgnevate soovitustega:  

  1. Sõltumatus konkreetsest tarkvarast: kindlasti peaks vältima vähekasutatud tarkvarade faililaiendite (ja/või spetsiifiliste nõuetega tarkvaraversioonide) kasutamist.  
  2. Pikaaegne tõestusväärtus: digiallkirjastatud konteinerite (mille osaks on ka allkirjastatud andmefailid) puhul on oluline tagada nende pikaajaline kasutatavus ja tõestusväärtus. Eelistada tuleks levinud ehk standardina kehtivaid failiformaate.  
  3. Visuaalse ühtsuse tagamine: allkirjastatav andmefail peaks kasutajale välja nägema ühesugusena nii allkirjastamise hetkel kui ka hiljem vaadatuna. 

Eesti Rahvusarhiivi juhtnööridele vastavalt oleks soovituslikud failiformaadid:  

  • Dokumendiformaadid: 
    • Kujundatud dokumentide puhul PDF 
    • Lihttekstide puhul TXT 
  • Pildiformaadid: TIFF ja PNG 
  • Videoformaadid: WAVE (.wav), MPEG-1, MPEG-2, MPEG-4

Pigem ei soovita kasutada: 

  • HTML – pole tagatud, et andmefailiga hilisemal tutvumisel kuvatakse kasutajale sama sisu, mida ta nägi allkirjastamisel 
  • XML – tavakasutajal on XML vormingus andmetega tutvumine pigem raskendatud. XML sobib kasutamiseks infosüsteemilt infosüsteemile andmevahetuses.  
  • .LNK, .PIF ja .SCR failid – DigiDoc4 annab nende kohta ka vastava hoiatuse